19. jooks ümber Vaskna järve- 22. aprilli õhtul 19:00 Haanjas.
Kuna ma olin alles kõrvapõletiku pärast 8 päeva antibiootikume tarbinud, siis ei olnud sinna jooksma minek eriti mõttekas... Aga kuna ma soetasin aasta alguses omale tsikli koos lubadusega, et hakkan sellega nö külajooksudel käima, siis tahtsin selle poolega juba järje peale saada :)
Kuna viimane sõit toimus sügisel eksamineerija valvsa pilgu all ja vahepeal on Eestis s...suusailm olnud, siis nõudis see trip ikka väga suurt eneseületust. Sel päeval oli õues mega tuul ka- nii et kiusatus autoga minna oli suur- aga ma sain sellega hakkama :) Panin neoonvesti ja tossudega roosa seljakoti ka selga, et ma ikka maanteel hästi nähtav oleksin (ja sain teada, miks autokooli vestidel on lukud, mitte krõpsud:D- juhuks, kui tagasitulek pimeda peale jääb. Totakas nägin välja nagunii, aga kuni kaks last kodus ootavad, siis morjendab see mind vähe :) Sinna siis rohkem 70ga kui 90ga, sest ikkagi esimene sõit selle masinaga ja esimene sõit täiesti üksinda ja esimene nii pikk sõit ja see tuuuul....:) Nüüd sain aru ka sellest, miks peab üks tsikkel 200+ kilo kaaluma... Võrus käisin tankimas ja sealt edasi Haanjasse.
Jooksu võistluskeskus asus Haanja kooli spordisaalis- suuuur ruum- aga riietumise ja pakihoiu võimalust ei olnud... Taavi avaldas arvamust, et mida 3 eurise osalustasu eest ikka tahta- aga olles ise korralduse köögipoolega tuttav, siis pakihoid ja riietumisvõimaluse tekitamine vajavad rohkem head tahet ja paari inimest, kui suuri summasid. Lootsin siis, et pubis Finiš ollakse vastutulelikud ja lubatakse alla riietumisruumi- aga sealt mingit vastutulelikkust ei leidnud- lubati kõverate nägudega siis vetsus riideid vahetada- mis aga päädis sellega, et kuni mina oma tsikliriideid jooksuriiete vastu vahetasin, tekkis vetsu ukse taha piikkk järjekord :D No mis teha... Siis uurisin, kas võiksin oma asjad kuhugi sinna hoiule jätta- mille peale öeldi, et nad ei tea, kaua nad avatud on?? Müstika... mitusada potentsiaalset klienti ja nad tõenäoliselt hakkavad kohe sulgema... :D kõlas usutavalt... Tassisin siis oma tavaari spordisaali tagasi ja jätsin lihtsalt seina äärde vedelema...
Ok, siis vaikselt sooja tegema- palju aega ei olnudki enam jäänud. Aga juba kerge sörgi peale oli tunda, et kõht on väga hell ja kisub valusaks. Antibiots oli oma hävitustöö teinud... Ja nii see jooks kulgeski- korraliku kõhuvaluga ja lõpuks oli vasak külg täiesti krampis. Rada kaVõrumaa jooksudele omaselt korralike tõusude ja laskumistega- ja eriti laskumistel oli edasiliikumine vaevaline, sest põrutus tegi valu hullemaks...
Nii et esimene võistlus ProRunneri ridades läks kohe aia taha- sry, Viljar :D
Tulemuseks siis 7,5 km ajaga 0:33:52.
Koju jõudes oli emotsioon täiega laes- loomulikult mitte võistlustulemuse pärast- vaid ikka õnnestunud tsiklitripi mõjul :) Tagasi julgesin juba 90ga ka sõita- peamiseks eesmärgiks enne pimedat koju jõuda :)
Seejärel 3 täiesti jooksuvaba päeva, sest olemine ei tahtnud kuidagi heaks minna- kurk ikka valus ja üldine väsinud olek. Viimases Jooksja numbris oli lause a la - jooksja tervisehädadega on lood nagu naiste peavaluga- keegi seda ei näe, aga kvaliteetset trenni ka teha ei lase. No ja nii on :D
Pühapäevane Kõrvemaa kevadjooks oli Riia maratoni ettevalmistuse osana tühjendusjooksuks plaani võetud. Seega siis 26. aprillil 16 km. Kuna spordiklubi Metsasõbrad liikmena sain seal tasuta osaleda, siis seekord ProRunnerit esindada ei saanud- ja no hea on, muidu oleks jälle häbi teinud :D
Kõht oli jätkuvalt hell ka igasuguste jooksmiste vahepeal- nii et kõige suurem hirm oligi, et veab jälle alt. Ja nii ta läks... pool maast oli täitsa ok ja tunne hea- võrdlemisi raske raja pärast hoidsin koguaeg varu sees, et ennast liiga ruttu kinni ei jookseks... samas ei olnud rada üldse nii hull nagu eelnevalt blogidest lugesin. Tõuse oli omajagu, aga samas laskumisi ka ja vahepeal üksjagu siledamat maad- enne starti Olarilt saadud rajakirjeldus pidas hästi paika :) Kui treenitus on hea, siis taastub pulss laskumistel ruttu ja saab uuele tõusule hea tundega minna. Kuna vihma sadas, siis olid kõik kruusateed märjad ja plögased, aga võistluse käigus sellised pisiasjad ei häiri :)
Kuna tõuse üritasin rahulikumalt võtta, siis tempo hoidmiseks selle arvelt laskumisi kiiremini ja ühtlasi põrutavamalt ja ühel järsul laskumisel see juhtuski- lõi paremasse külge sellise piste sisse, et pidin lausa seisma jääma. Ja kogu ülejäänud distants mööduski peatuspausidega, mis vaheldusid quasimodoliku sörkjooksuga- üks külg kõveras :) Kuidagi tuli ju finišisse jõuda :D16 km aeg 1:17:53 ja 22. naine.
Ebaõnnestunud jooksu pärast erilist pettumust ei olnudki- olen juba nii vana küll, et paratamatustega leppida :) Tegelikult oli tunne hea, sest kõht ei lasknud ennast ribadeks joosta, pärast sai suppi ja sauna ja kokkuvõttes oli ikkagi üks tore sportlik päev perega :)
Nüüd siis veel natuke trenni ja 17. mail ootab Riia maratoni stardijoon :)
No comments:
Post a Comment