Viimane planeeritud sissekanne jäi eelmise aasta suvel tegemata sellepärast, et jäin XT Suverogaini ja kogu Icebug XT rogainisarja tulemusi ootama, aga nende ülespanemisega läks aega ja nii see blogimine soiku jäi...
XT Suverogain toimus 5. juulil Võsul. Tulemused siin:
http://xtsport.ee/ftp/Suverogain2014/web/results.htm
Võistluskeskus asus Võsu rannas:
Suverogaini tehnilise jutu lasin pärast võistlust Meelisel kirjutada ja siin see on:
" Kuna XT rogainidel on planeerimise aeg suht lühike (10 min
seekord), siis üldplaneering toimis lihtsalt: markeriga tähistasime rammusad
(6-9) punktid, tekkinud mustri järgi jäi lauale variant: Käsmu poolsaar >
kaardi vasakut servapidi alla > joogipunkt > ja siis tühjendada kaardi
alumist poolt niipalju kui jaksu on. Start! Algus sujuvalt möödaminnes
22>56, kergejalgne Marga keris kohe sellise tempo üles, et saime punktid
enne suurt massi märgitud. Enne poolsaart otsustasime ka 91-le lõpu peale teha,
metsatee, niitmata heinamaa, teid mööda punkti. 91 oli ühtlasi ka minu tööreis,
nimelt selle ligidal sai talvel metsaraiet korraldatud ning nüüd oli vaja
üle vaadata kas puiduveoplats on ilusti tühjaks viidud ja koristatud. Kõik oli
ok - 2 kärbest ühe hoobiga :) Marga etteaste - mööda asfaldit 20>60. Läbi
metsa, ja metsateid mööda 80. Kui seni kõik sujus, siis esimest korda näitas
Lahemaa RP oma ürgsemat poolt, 80st mööda sihti põhja liikudes (30st loobusime)
sihi läbitavus-tuvastatavus halvenes sedavõrd, et otsustasime tagasi tulla ja
mööda metsateed vasakpoolsele paralleelsihile suunduda, seegi oli kohati
takistusi täis kuid siht oli selgelt nähtav. Kuna mets oli jätkuvalt
otseminekuteks tige, siis nikerdasime mööda metsateid 70>81>71. 51 oli
suht deja vu 91-ga. Ja siis tuli meie suurim apsakas, tõlgendasin kaarti ja oma
kogemusi järgmiselt: kõrgepingeliini (ca 1 km otse punkti) alune, eriti kui seal
jookseb osaliselt oja, on üldjuhul üsna ränk. Keerasime 51st suurele teele
tulles kohe üles ja siis vasakule metsateele, lootsime veel lõikavale
metsasihile, kuid mets oli sellest jagu saanud, tegime korraliku ringijooksu,
kus korraks käisime isegi kaardist väljas. Lõpuks liini juurde jõudes oli
üllatus seal kihutavaid rattureid näha - kogu liini ulatuses oli selle servas
täiesti joostav pinnastee (mida kaardil muidugi polnud). 1,5 km võrra
pikendasime enda teekonda, dämit! Meiega sama punktijadaga alustanud punastes
särkides Ilvesed (segatiim Lynx-Lynx) olid meid kätte saanud. Nendega koos sai
üksteise võidu punktijahti jätkatud. Edasi punktipesa joogipunkti ümber:
61>31>55>21. Suurima prohmaka hoidis ära Marga, kes joogiboksist
minema minnes, tuletas meelde, et sealt vaja ka punkt ära võtta - hea kui noor
naine kaasas. Punktid 72>62>92 tulid mööda teid edasi-tagasi "õmblustega".
Väsimus hakkas tempot alla tõmbama, Margal oli raske, ka minu klassikaline 4.
tunni raske hetk oli kohe saabumas. Tuli
hakata viimast planeeringut tegema, otsustasime et 93 ja 94 tuleb ära tuua.
Suund 83 poole. Kas oli see metsatüübi muutus (jooksjasõbralik samblikumännik)
aga igatahes saime mingi rütmi kätte ja metsasihte mööda kergelt diagonaalis
metsasihte lõigates 83>93. Siin kaotasime silmist ka punased ilvesed.
Eelistasime võimalikult teejooksu (loobusime 73st), mis säilitas rütmi ja tempo
74>94>75. Läbi metsa asfaldile ja sealt metsateid mööda 65. Nüüdseks oli
ka mõistus väsinud ning tuli ka esimene korralik tähelepanuviga, olin täiesti
veendunud, et oleme õiges sihiristis, kuid punkti 42 pole, laiutame käsi:
varastatud?!. Õnneks üks meeste tiim tuli mööda sihti, kes järsku võtsid suuna
läbi metsa läänepoolsemale sihiristile, 2 min viga oli fakt. Aeg oli seal maal,
et tuli hakata otsi kokku tõmbama, 84 ja 44 jaoks jõudu enam ei jätkunud,
lõpetasime 7 min enne kontrollaega, mööda teid 53>33> läbi metsa piki oja
23> tänavaid mööda F."
Nagu tulemustest näha, olime seekord segatiimidest kolmandad. Minu jaoks oli tegemist kõige raskema etapiga, sest olin eelnevalt üle nädala korraliku kurguvaluga kimpus ja kuna see läks paranemise asemel hullemaks, sain perearstilt antibiootikumid peale- enne võistlust jõudsin neid 2 päeva võtta ja seega enesetunne oli enam-vähem hea, aga jaksu korralikuks pikaks jooksuks siiski mitte.
Aga sellest polnud hullu midagi, sest aasta alguses tekkinud unistus XT roginitiimi tiitli võitmisest sai sellegipoolest reaalsuseks :) Ja selle üle olin ma ikka vägavägaväga õnnelik :)
Saime kumbki GoTravelilt 100 eurosed kinkekaardid - suured tänud GoTravelile! :) Ja segatiimide kolmanda koha eest hulga nänni ja lisaks IceBugilt maastikutossud sarja arvestuses segatiimide esikoha eest... Nii et super! :)
Seega tuli Võsu rannas päris mitu korda poodiumil käia - ja pärast kuuetunnist maastikul müttamist ei olnudki see kõige lihtsam ülesanne :)
12. juulil sai Elva tänavajooksul käidud. 10 km aeg tuli kesine - 0:45:33, aga isegi sellega õnnestus vanuseklassis kolmandana poodiumile saada - auhinnaks ilus roosa Nike seljakott ;) Päev jätkus Raadi pargis Punk&Rollil :)
Seejärel tekkis olukord, kus rogainisari oli läbi tehtud ja edasist sihti justkui ei olnud enam...
Maratonide järele ei isutanud, sest jalad korralikku ettevalmistust ei talunud ja sellepärast saigi põhiliselt maastikuüritustel osaletud. Seega tundus loogiline olevat üritada lühemate maade jaoks kiirust koguda ja eesmärgiks sai võetud sügisene Tartu poolmaraton.
Aga korralik ettevalmistus eeldab korralikku kava :) Seni olen kohutav kavade järgi treenimise vastane olnud- jooksmine on minu jaoks emotsioon- kui tahan, lähen jooksen 30 km, kui ei taha, ei jookse üldse ;) Aga elus tuleb kõik ära proovida- ja nii istutasin Kaidole pähe mõtte, et äkki tema võiks mulle kava teha. Ja üllataval kombel oligi ta nõus ja nii see plaani täitmine algas... ikka lõigutrennid ja tempojooksud ja mäejooksud ja rahulikud ja pikad otsad :) Kava aitab väga hästi trennidega järjel püsida- sunnib järjepidevusele ja ei lase nö üle panna. Ja tagab kvantiteedi asemel kvaliteedi :)
7. septembril osalesin Pärnu kahe silla jooksul. Tundsin, et vorm on tõeliselt hea- polegi kunagi ühelegi võistlusele sellise tundega läinud. Ja siis juhtus see, mis sellel üritusel juhtub, kui pole eelmisel aastal osalenud... sain stardinumbriks 1406! Ja teadsin juba ette, et selle numbriga startides ei ole võimalik head aega saada- seal on rahvamass lihtsalt niiii meeletult suur ja rada nii kitsas, et esimesed 2 minutit kulus kõndimisele, pool maad ei saanud oma tempos üldse joosta ja siis tuligi juba vastaskallas ja lõpp. Olin ikka tõeliselt pettunud ja annan endast parima, et sellele üritusele enam mitte sattuda.
12. septembril sain ARKis tsikliload tehtud- hurrraaaaa!!! :) Kui joosta enam ei saa, siis hakkan tsikliga ringi rämmama :)
4. oktoobril siis tähtis päev :) Tartu sügisjooksu 21,1 km.
Enne starti soojaks ei jõudnud ennast joosta isiklikel põhjustel ja lisaks suutsin nii närvi minna, et silme eest must... Aga no raske südamega otsustasin siiski startida...
Viga oli see, et ma ei olnud suutnud enne jooksu enda jaoks tempohoidmist paika mõelda- kuna arvasin, et mu gepsuga kell näitab mingit jama (tegelikult pärast tarkvarauuendust oli kõik ok), siis haakisin ennast rumala peaga 1:30 tempomeistri lähedusse, otsusega ta vaikselt eest ära lasta. Aga see tähendas ikkagi esimestel kilomeetritel ebasobivalt kiiret tempot. Ja selle tagajärjel kukkus tempo jooksu lõpuosas ikka väga palju... Seega targalt joostes peaksin pooliku aega veel parandada suutma...
Kõigele vaatamata sündis isiklik poolmaratoni rekord: 1:34:18, naistest olin üheksas :) Arvan, et kunagi proovin seda aega veel natuke väiksemaks lihvida...
17. oktoobril sai Tartus Jürka jooksul osaletud- ehk siis täpsemalt XX Jüri Stabrovski mälestusvõistlusel krossijooksus.
Naiste distants oli 3,4 km ja minu ajaks tuli 14:44 - naiste II koht.
See on hooaja lõpus päris tore üritus, aga seni teenimatult vähe tähelepanu saanud... Natuke rohkem reklaami ei teeks paha :)
Edasi võtsin aja maha ja kava järgi enam ei treeninud. 1. novembril sai Käärikul hooaeg ka ametlikult lõpetatud paljude toredate trennikaaslastega :)
25. detsembril sai Haanjas väikesel jõulumatkal käidud (korraldab ekstreempark.ee) - st 20 Eesti kõrgemat mäge läbi jalutatud... Teadlikult ei läinud jooksjate punti ja nautisin vahelduseks rahulikku liikumist :)
Väga tore üritus- Eesti Pagar jagab tee peal teed ja suppi ja saiakest ja elu nagu lill :)
Spordiga seoses mahtus aastasse veel päris palju vabatahtlikku tööd- Otepää-Tartu maratonil joogipunkti tegemine, Tartu jooksusarja põhitiimis 3 ürituse korraldajana, Linnasprindil ja Tartu maratonil pisivabatahtlikuna :)
Ja võibki 2014. aastale puntki panna. 2015 üritused tulevad juba uude postitusse :)
No comments:
Post a Comment